Teekond breketiteni

Pilt: magnoliamom.com

 

Paar kuud tagasi otsustasin, et võtan ikka end käsile ja panin ortodondi juurde konsultatsiooniks aja kinni. Mul on üks nö kihvahammas, mis mind ennast väga segab, ning muidu veidi puseriti hambad, seega ortodondi juures saidki plaanid paika pandud. Kohe samal päeval läksin tegin röntgenipildid ära, järgmisel visiidil tehti hammastest jäljendid ja fotod ära.

Teisel visiidil sain teada röntgeni pealt ka oma kurva, kuid osalt ka rõõmsa saatuse. Nimelt pidin laskma enne paigaldamist eemalda kõik oma tarkusehambad, kuid rõõmustav oli asja juures see, et tarkusehambaid oli mul kokku üldse ainult kolm ning muid hambaid vahepealt eemaldada vaja ei olnud! Kahe ülemise eemaldamine ja sealjuures paranemine oli käkitegu, kuna need hambad olid juba välja tulnud. Kõige valusam asja juures oli tuimestussüst, mis tehti otse kurgulakke ja kuna seal ju midagi lihasemat ei ole, siis oligi tunne nagu tiumestust pressitakse otse luude vahele. Arst oli sealjuures väga tore ja kiitis alati, kui selle kõige hirmsama osa olin üle elanud. Tõmbamine käis lihtsalt. Kõigepealt tehti esimeste tangidega suus midagi, arvatavasti lükati iget eemale. Seejärel tõmmati suuremate tangidega hammas välja nii, et ma reaalselt küsisin hambaarsti käest pärast marlitampooni asetamist suhu, et kas see oligi kõik?! Ma ei olnud jõudnud veel kartmagi hakata. Arst soovitas soojalt pärast marli eemaldamist kohe jäätisega maiustama hakata. Paranemine käis suhteliselt kiiresti, mingit õmblust ega midagi ei tehtud. Ühe hamba puhul (millel oli väike põletik sees), pidin kaks päeva paar valuvaigistit võtma, kuna oli selline ebamugav tuksuv ja valutav tunne. Teine aga paranes nii, et ei andnud tundagi, ei mingit valuvaigistit ega midagi. Muidugi arst hoiatas kahel korral, et ega viimase alumise hambaga nii lihtsalt ei lähe.

Ja ojaa, ei läinud tõesti! Viimane hammas oli veel igeme all täitsa peidus ning ei andnud endast kuidagi märku. Kuni eemaldamise päevani mõtlesin, et see hammas on mul hoopis teisel pool ja olin segaduses, kui tuimestust tegema hakati. Kõige parem osa hamba eemaldamise juures oli see, et süstid ei olnud üldse nii valusad kui ülemistel hammastel! Siin aga kogu hea osa lõppes ja järgnes üks lõputu puurimine ja kangutamine. Sisuliselt lõigati ige lahti ja hakati kangutama. Niisama välja ei tulnud, seega oli vaja hakata puurima ja siis veel kangutama.. Sisuliselt pidin seda puurimist ja kangutamist taluma neli korda, kuni lõpuks hammas kätte saadi. Vahepeal võttis arst uue ja võimsama puuri välja, kuna esimesega hammast kätte ei saanud, ning ütles, et puhkaksin vahepeal suud. Terve aja arvasin mina, et puuritakse hammast tükkideks, et see tükkide haaval välja võtta, kuid pärast, kui arst mulle topsi sees terve hamba ulatas, sain aru küll, et puuriti ümbert luu tükke välja. Valu ei olnud protseduuri aeg üldse. Lihtsalt väga ebameeldiv ja hirmus. Pinglises ja hirmsas olukorras hakkavad mul alati põlved/jalad kontrollimatult värisema ja seda tegid nad isegi siis, kui kogu lugu juba läbi oli ja kuulasin arsti soovitusi edaspidiseks.

Kui enne protseduuri arst tutvustavalt rääkis, et pärast ei pruugi põsk paistegi minna ja ehk ei ole ka olulist valu tunda, siis pärast ragistamist öeldi kohe, et kindlasti läheb paiste ja kindlasti on valus. Ju siis läks kõik veidi raskemalt, kui algselt arvati. Ja seda piinavat valu sain tunda juba ca tund-paar pärast protseduuri. Ma ei kujuta ette, kuidas see võimalik oli, kuna pool suud oli endiselt tuim, kuid sealt vahelt oli valu ikka tugevalt tunda. Õnneks kirjutas arst välja kangemad valuvaigistid, mis osutusid täielikeks elupäästjateks. Ja nii ma siis elasingi 6 päeva antibiootikumide peal, kuskil 4 päeva valuvaigistite peal, pidasin jogurti-dieeti ning käisin paistes punnpõsega ringi. Lõpuks tõmbas põsk kollakassinakaks, kuid õnneks mitte midagi väga hullu. Kuigi nelja päeva pärast jätsin valuvaigistid enda menüüst välja, siis õrna valu tegi ikka ning inimese tunne tekkis alles nädal pärast tarkusehamba eemaldamist, kui sain sisuliselt süüa kõike, mida tahtsin. Kokku tehti mulle viis õmblust ja kuskil pooleteise nädala pärast (eile) pidin minema niite välja võtma. Kui aga inimese tunne juba peal oli ja keelega sain hakata suus ringi liikuma, siis hakkasid niidid mind segama ja eemaldasin neist kolm juba ise ära ning üks tuli iseensest ära. Kuna niidid on isesulavad, siis selle ühe pärast ei hakanud arstile enam sõitma. Kõik hambad lasin tõmmata Tallinna Hambapolikliinikus doktor Kotova juures, kes on reaalselt parim arst üleüldse, kellega minul kokkupuude olnud on.

Breketite paigaldamine oli iseenesest täiesti valutu ja kiire ning ülemise kaare sain suhu enne alumise hamba eemaldamist. Kõige ebamugavam oli see aparaat, mis suud lahti hoidis. Sain omale kahe hamba juurde vedrud, mis nende kõrval olevad hambad veidi valulikumaks tegid. Hambad olid pärast veidi tundlikud ja valusad, kuid mitte midagi ületamatut. Harjusin raudadega ka suhteliselt kiiresti ära. Kuna järjekord oli tegelikult selline, et mulle paigaldati ülemised breketid ja nelja päeva pärast läksin tarkusehammast eemaldama, siis ütlen ausalt, et see õrn valu, mida breketid tegid, on praeguseks täiesti unustatud, silmas pidades hamba eemaldamise järgset valu. Samas rääkis ortodont, et breketitejärgne valu oleneb suuresti ka valulävest. Ma võin enda oma üpris kõrgeks pidada.

Praeguste plaanide järgi jäävad breketid suhu mulle ca 18 kuuks ning nelja kuu pärast paigaldatakse ka alumised rauad. Hindadest nii palju, et mina sain Damon breketisüsteemi, mis on uuem ja veidi kallim ning tänu millele ei olnud vaja ruumipuuduse tõttu vahepealt hambaid eemaldada. Üks rida maksis ca 530 eurot ning vastuvõtul pean käima üle ühe kuu ja selle maksumus on 13 eurot (keraamiliste hinnaks kujuneb ca 100 eurot rohkem). Tavaliste breketitega peab vastuvõtul käima iga kuu, nii et võit seegi. Mulle paigaldati tavalised metallikarva breketid, kuna arst ei soovitanud väga keraamilisi nende hapruse ja väiksema mängimisruumi tõttu. Juba välja tulnud tarkusehammaste tõmbamine maksis ca 45 eurot tükk ning viimase hamba keerukam eemaldamine ca 120 eurot. Hambaravi on kirves ja minu rahakotile küll ei meeldi! Ka breketid lasin paigaldada Tallinna Hambapolikliinikus ning doktor Viltsini juures, kellega ma samuti super-super rahul olen. Alguses olin veidi eelarvamuste kütkes, mis puudutas Tallinna Hambapolikliinikut, kuid see oli täiesti asjatu ning kui saate veidi mornidest ja tujututest registratuuritöötajatest mööda, siis vähemalt need kaks arsti on küll super toredad.

Kuna ma ise olen suuremat sorti google-master, kui midagi võõrast ees on, siis mõtlesin ka oma esimest kogemust breketitega jagada. Mind hirmutab alati pigem see, kui ma ei tea, mis mind ees oodata võib. Seega ehk on kellelgi minu kogemusest kasu ning küsimused sellel teemal on igati oodatud.

Mis on minu meigikotis?

Vahel on vaja paariks päevaks või isegi rohkemaks kodust ära minna ja muidugi on siis vaja kaasas vedada oma mukikotti, et vajadusel nägu pähe teha.

 

 

Kindel koht minu kotis on alati näopuhastusvahendil ja -kreemil. Mõni aeg tagasi oli mul suur soov näopuhastusvahu järele ja pärast viimase tarkusehamba eemaldamist/välja opereerimist leidsin ennast Kaubamaja riiulite vahelt lohutamast ja ostsin selle Le Petit Olivieri näopesuvahu kuivale/tundlikule nahale ja ooo, kui hea see on! Mõnus pehme vaht, mis ei kuivata nahka ning puhastab tõhusalt. Ma ei ole näopuhastusgeelide eriti agar kasutaja (mis tähendab seda, et need on mul olemas, aga ma ei viitsi neid kasutada), kuid selle õrna vahu kasutamist ma lausa igaõhtuselt ootan!

Õhtuti niisutan nahka Green Naturalsi porgandikreemiga, mille pruunistavat toimet ma märganud ei ole, kuid märk 100% looduslik ja niisutav toime on hea. Päeval ma seda ei kasuta, kuna nahk jääb kreemist veidi läikima, kuid muidu on mõnus öine toide.

 

Maybelline'i Fit Me peitekreem on hea kaaslane tumedate silmaaluste varjamiseks. Maybelline'i Dream Fresh BB kreem ja Look Beauty Stay-Put Powder on kaasas selleks, kui vaja nägu pähe teha ja nahka ühtlustada. Suvel kasutan igapäevaselt ehk nendest toodetest ainult näpuotsatäie peitekreemi, kuna tumedate silmaalustega on mul probleem. Ülejäänud on lihtsalt tagavaraks ning välja minekuks.

 

Kulmudele on mul alati kaasas Artdeco Eye Brow Powder ja kulmupintsel - hetkel kannan kaasas Real Techniques'i kulmupintslit, kuna see on lihtsalt mu kulmupintslitest kõige lühem, kuid minu meelest on see veidi liiga paks, võiks õhem olla. Kulmudele on kaasas ka Lumene Blueberry kulmuvaha.

Ripsmetele kannan kaasas ripsmekoolutajat ja Oriflame Volume Build Mascara, mille kohta pikema arvustuse leiab SIIT.

 

Silmadele Manhattani Eyeshadow Base, mis hoiab nii lainerijoone kui ka lauvärvi terve päev veatuna. Lainerina kasutan Maybelline'i Master Precise lainerit, mille kohta pikemat arvustust saab lugeda SIIT ning lauvärvina imelist Maybelline'i Color Tattoo kreemjat-geeljat lauvärvi toonis On and On Bronze, mida saab lau peal väga edukalt ka üksinda kasutada ning mille kohta olen teinud väikese ülevaate SIIN.

 

Mõningase tooni andmiseks näole kasutan kas ELFi Healthy Glow Bronzing Powderit, mis annab kena veidi päevitunud ja kuldse jume, või Natural Radiance Blusherit, mis näeb juba päris räbal välja ning mis omab samuti veidi kuldset kuma. Mõlemad tooted saab kätte imeodavalt, kuid minu meelest teevad oma tööd hästi.

Pintslitest Real Techniques Buffing Brush, mida ma olen edukalt ka põsepuna peale kandmiseks kasutanud, kuna näiteks BB kreemiga mulle meeldib sõrmedega töötada, ning ELFi Complexion Brush, millega kannan peale Bronzing Powderit või üle näo õhukese kihi puudrit. Nagu näha, siis pintslid leiavad minu käes väga universaalselt kasutust ja kaugeltki mitte ei jälgi ma nende puhul ranget kirja, mis ütleb, mille jaoks neid kasutama peaks.

 

Huuletele ma tihtipeale midagi ekstra kaasa ei võta, kuna käekotis on alati olemas huulepalsam, mis teeb nende oleku väga pehmeks ja niisutatuks.

 

Millised on teie meigikoti must-have tooted, kui mitmeks päevaks kodust eemale lähete?

Maybelline Master Precise Liquid Eyeliner

 

Olen alati ilusaid lainerijooni imetlenud, kuid jäänud pigem selliseks kaugeks imetlejaks, kuna ise säärast riistapuud kätte ei julgenud võtta, kartuses, et niikuinii midagi välja ei tule ja et see on nii keeruline.

Siiski oli imetlus nii suur, et olin hea silmalaineri otsingul, mis oleks algajale käele ideaalne ning peale arvustuste lugemist ja internetis ringi tuhlamist, soetasin lõpuks omale Maybelline Master Precise Liquid Eyelineri.

 

 

Laineril on vildikane peenike ots ja see sobib ideaalselt algajale. Olen proovinud ka ELFi vildikaotsaga pruuni lainerit, kuid minu arvates oli see liiga kuiv ning tooni sai vaid siis, kui küljega peale vajutada. Seetõttu pelgasin veidi neid vildikate moodi tegelasi, kuid see Maybelline'i toredus on küll väga pigmenteeritud ja "märg" ning tööd saab teha isegi selle imepeenikese otsaga.

 

 

Ühe algaja tulemust saate näha allolevalt pildilt. Räägin veel juurde seda, mida pildilt näha ei ole.. Nimelt püsib lainer veatuna peal terve päeva. Kasutan igaks juhuks alla ka silmameigialuskreemi ja sellega ei ole üldse määrima ega laiali minema hakanud. Peale kandes tuleb silmalauga veidi ettevaatlik olla, et lainer ilusti ära kuivaks ja enne kuivamist tugevasti silmi ei pilgutaks - muidu võib märg lainer jätta silmalaule inetu randi. Õnneks on lainerit väga kerge eemaldada ning see rant tuleb maha ideaalselt, kui vatitikk silmameigieemaldajaga kokku teha. Ja õnneks ei kuiva lainerijoon ka liiga kaua.

Laineriga saab teha nii peenemaid kui ka jämedamaid jooni, olenevalt sellest, millise kohaga joonetada. Mina soovitan igati seda silmalainerit inimestele, kes on veel algaja käega ning ei ole julgenud veel laineri järele haarata.

Siiski-siiski, lainer ei ole veekindel. Seega, kui otsite pigem midagi veekindlat, siis see pole teie jaoks. Eemaldada on lainerijoont päris lihtne, ei pea meigieemaldajaga kuigi palju hõõruma.

Antud laineri soetasin Rimist ning minu mäletamist mööda oli hind kuskil 8-9 euro kanti.

 

 

Lisan ka Michelle Phani ühe toreda video, mis näitab lihtsaid nippe, kuidas saavutada veatu lainerijoon.

 

 

Milline on teie lemmik silmalainer?

New In // Mündiroheline märkmik

Olen alati märkmike ja uute vihikute hull olnud. Kuigi ma ei ole eriti järjepidev nende kasutamises, siis mulle meeldib neid osta ja neid kasutama hakata. Selle uue armsa õrna mündirohelise märkmiku leidsin Grossi toidukaupade poest ja selle hinnaks oli ainult 2.98 eurot!

 

 

Poes kiskusin märkmiku kohe karbist välja, et näha, milline selle sisemus on. Põhimõtteliselt on märkmik jagatud kaheks osaks. Esimene osa on nädalaplaaniga. Kahjuks küll kuupäevi ei ole, kuid see muudabki märkmiku kasutamise veidi universaalsemaks.

 

 

Teine osa on tavaline jooneline paber, mis sobib väga hästi erinevateks märkmeteks ja muu vajaliku info kirja panemiseks. Juba tegin selle poole kasutamisega algust ka ning kribasin üles enda uue õppekava ained, et oleks hiljem parem tunniplaani kokku sobitada.

 

 

Märkmikuga oli kaasas ka kaks lehte erinevaid kleepse, mis on lihtsalt nii armsad!

 

 

Selline kolme-eurone nunnu kutsub küll veel ostma. Valikus oli erinevaid värve, näiteks kollast, roosat, musta.. Midagi vist veel. Mina igatahes plaanin poodi minna ja ühe värvi veel osta, et oleks töö- ja kooliasjad lahus. :)

Wishlist #3

Viimasest soovidelistist on juba paras aeg möödas - on aeg uus teie ette tuua.

 

 

Esiteks, rääkisin oma Maybelline'i Color Tattoode vaimustusest juba eelmises postituses. Nüüd tahaks värvivalikut veelgi laiendada ja näiteks sooviksin lillat, valget, punakaspruuni ja miks mitte siis juba kõiki värve?!

Teiseks sooviksin ära proovida kuulsad lip crayonid. Hetkel tõin siia valiku Revloni vävidest, sest ikka ju sooviks kõige rohkem neid, mida teised kiidavaid, kuid mida Eestist vist minu teada saada ei ole (parandage mind, kui eksin).

Kolmandaks tunduvad eriti ahvatlevad jupp aega poeriiulitel olnud L'Oreal Rouge Caresse huulepulgad. Üldse tõmbab mind selliste huuletoodete poole, mis pole ehk niivõrd püsivad, kuid mis niisutaksid huuli ja annaksid sealjuures ka mõnusa tooni. Mingi hetk (kuskil kuu aega või isegi kauem) oli mu ülemisel huulel mingi jube kuiv ja narmendav koht. Ma isegi ei tea, millest, sest koorimine ja pidev palsamiga määrimine ei aidanud teps mitte. Seega on väga oluline, et erinevad tooted huuli ka niisutaksid, mitte ei tooks kuivi kohti ekstra esile.

Neljandaks tahaksin proovida sellist huvitavat toodet, millest mu lemmik youtuber essiebutton mingi hetk blogipostituse ka tegi. Selleks on Bourjois Bronzing Primer, mis tundub olevat nii mõnus vahune-kreemine bronzer, mida saaks näiteks BB kreemi alla panna ja mis jätab naturaalsema tulemuse. Muide, kes on youtuberite huviline, siis soovitan siiralt essiebutton ära tšekkida! Nii tore, siiras, humoorikas inimene ja tema elukaaslane on siiani kõige lahedam ja chillim iluvloggija elukaaslane, keda läbi kaamerasilma näha saab. Ja kui teil on erilisi lemmikuid, keda youtube'is jälgite, siis andke kindlasti teada!

Viiendaks sooviksin omalegi kuulsat tangle teezerit, mis märgade juuste kammimise imeliseks pidi muutma.

Ja kuues, mitte nii väga iluteemaline soov oleks Lauren Oliveri raamat "Requiem". Tegu on triloogia kolmanda osaga. Nende raamatutega oli üldse üks veider lugu. Kunagi kolasin Apollos ringi ja tahtsin omale mingit inglisekeelset raamatut osta (sest eestikeelsed raamatud on lihtsalt nii kallid!) ja mulle meeldib raamatuid osta, sest siis see jääbki mulle ja kes teab, ehk kunagi loevad seda ka mu lapselapsed näiteks. Lappasin läbi mitmeid ja lõpuks valisin Lauren Oliveri teose "Delirium". Umbes kaks korda üritasin seda raamatut lugema hakata ja läbi jõudsin ca 30 lehekülge ja jäigi poolikuks. Kolmandal korral võtsin kätte ja lugesin kahe päevaga raamatu lõpuni. Mul on raamatutega alati selline teema, et pean jõudma mingi teatud punktini, kus raamat hakkab nö sõltuvust tekitama ja siis ahmin selle päeva-paariga omale sisse. Kui triloogia esimese osa läbi sain, pidin kohe ka teise osa ostma, milleks oli "Pandemonium". Kahjuks oli sellega nii, et teine osa oli ainult Rahva Raamatus ja kolmas osa ainult Apollos ja seekord ei viitsinud mööda linna joosta ja võtsingi ainult teise osa ära. Väike tutvustus huvilistele: sisuliselt räägib raamat neiust nimega Lena, kes elab kohas, kus armastus on kuulutatud haiguseks ning kõigile 18-aastastele tehakse nö protseduur, mis sellest haigusest inimesed vabastab. Päris kaasakiskuv ja mõnus lugemine.

 

Selline siis minu seekord soovide list. Mis teie hetke soovid on?

Maybelline Color Tattoo 24hr

Ma ei ole kunagi olnud suur lauvärvide sõber ning seda peamiselt seetõttu, et olen nende kasutamises lihtsalt nii koba, algaja ja oskamatu. Mingi hetk aga hakkasid kõik järjest Maybelline'i Color Tattoodele oodi laulma ning kui Selveri Laadapäevadel sai neid vaid viie euro eest (tavahind jääb 7-8 euro vahele), siis mõtlesin, et miks mitte ära proovida. Ja hea, et proovisin, sest nendest kahest topsikust said minu igapäevased uued lemmikud.

 

Ostsin neid kahte tooni: 05 - Eternal Gold ja 35 - On and on Bronze. Ja hetkel on mul nii kahju, et ma ei ostnud ikka valget ja lillat ka ära. Praeguse soodustustevaba hinna juures ei raatsi enam osta.

 

 

Toote pakend näeb juba tore välja ja kutsub kohe näpud sisse pistma. Ja nii ongi, et mina kannan seda peale vaid näppudega. Proovisin ka pintsliga, kuid see tulemus mulle ei meeldinud - jäi kuidagi veidralt tükki ja ei olnud üldse ilus. Nii et minu arvates on selle toote puhul näpud parimad abimehed. Seetõttu näete potsikute sees ka näpujälgi.

 

 

Mina kasutan tavaliselt neid mõlemaid koos: kuldsega tupsutan õrnalt üle lau ja pruunikaga rõhutan veidi silma välisnurka. Olen kasutanud ka pruunikat üksinda, kandes värvi silma välisnurka ja hajutanud sõrmega sissepoole. Kulub toodet imevähe ja olen seda ikka korduvalt kasutanud, kuid potsikus ongi näha vaid õrnemaid näpujälgi. Värv püsib laitmatu terve päeva! Õhtul koju jõudes näen, et midagi ei ole vagudesse kogunenud ja kõik on omal kohal. Alla olen kasutanud Manhattani silmameigi aluskreemi.

 

 

Minu jaoks väga mõnusad lauvärvid, mida julgen soovitada samasugustele algajatele nagu mina! Toodet on äärmiselt lihtne sõrmedega peale kanda ja hajutada ning tulemuseks on tagasihoidlikum igapäevane silm. Mina igatahes hoian silma ja peal ja ehk ostan ka omale teisi toone juurde, millega mängida ja katsetada.

 

Andke kommentaariumis teada oma arvamusest, kes Color Tattoosid proovinud on, ning soovitage häid lauvärve, millega teie rahul olete.

Tahe Thermo Styling Heat Activated Technology Moisturising and Protective Spray

Toon täna teie ette ühe kiire ja lühikese toote ülevaate, mille vastu kommentaariumis huvi tunti. Tooteks on Tahe Thermo Styling Heat Activated Technology Moisturising and Protective Spray ehk kuumakaitsesprei. Ostsin selle Kaubamajast ja maksis midagi 8 euro ringis.

 Ma ütlen kohe ära, et see on mu esimene kuumakaitse, mida üldse veidi pikemalt kui korra olen katsetanud olen ning seetõttu võib see veidi võhiku arvamus olla.

 

 

Alustan kõigepealt positiivselt: toote lõhn on nii hea! Selline magusam puuviljane ja sellega olen ikka eriti rahul, kuna üks Schwartzkopfi kuumakaitse, mida korra olen proovinud, lõhnab minu meelest nagu äädikas ja üldse ei kutsu kasutama. Seda Tahe kuumakaitset pihustades on lõhn aga nii hea, et laseks muudkui veel. Kahjuks see lõhn eriti kauaks juustele ei jää ja mõne hetke pärast ei olegi juustel seda tunda.

Pudeli pihustav ots ei ole just kõige parem. Seda tuleb sealt välja suhteliselt tugevalt, ma sooviksin udusema tulemusega otsikut. Samas kui piisavalt kaugelt lasta, siis väga suurt probleemi ei ole.

Kui toodet juustele pihustada ja näiteks käega läbi sasida, siis käed jäävad õrnalt kleepuvaks ning kahjuks see õrnalt kleepuv tunne jääb ka juustele. Mina parandan seda nii, et pärast pihustamist kammin juuksed hoolikalt läbi, sirgendan ära ning siis ei olegi seda peaaegu tunda.

Kui tootega liialdada, siis jääb tulemus rohkem kleepuv ja ehk ka raskesti kammitav ja nö sasine-takune, seega liialdada kindla peale ei tasu! Paremini kammitavaks see kuumakaitse juukseid kindlasti ei muuda, pigem vastupidi. Õrnalt on ikka tunda, et sõrmed ei libise juustest läbi enam nii mõnusalt kui varem.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ma ei ole tootest kuigi vaimustuses ning teist korda seda ei ostaks, kuid kindlasti kasutan selle pudeli lõpuni.