Showing posts with label marks and spencer. Show all posts
Showing posts with label marks and spencer. Show all posts

Wednesday, July 3, 2013

Asjad, mis oleksid võinud poodi jääda #1

Väike ülevaatlik postitus toodetest, mis oleksid võinud minu poolt ostmata jääda ja poeriiulil kedagi teist oodata. Ehk siis asjadest, millega ma rahul ei ole, mis ei ole mulle sobinud ja mida ma hea meelega ei kasutaks.
 
 
Nii mõnegi toote kohta siit valikust on teistel inimestel aga hoopis paremad arvamused ning mina räägin oma kogemusest ja arvamusest.
 
 
Kaks ripsmetušši, mida ma teiste kiidusõnade pärast ostsin, olid Maybelline The Rocket Volum' Express ja L'Oreali Volume Million Lashes. Neis mõlemas pettusin sügavalt. Rocketi hari võtab minu meelest kohati liiga palju tušši külge ning seetõttu kleebib ripsmed kokku või katab need lihtsalt ebaühtlase paksu kihiga. Pilgutades määrivad ripsmeotsad silmalaugusid ning aluseid, samuti on tušši eemaldamine üks tõeline nuhtlus, kuna geeljas koostis ei taha üldse hästi maha tulla.
Volume Million Lashesi hari jätab ripsmed kokku kordades hullemini kui Rocket, tulemus ei ole üldse ilus. Pikkade kummiharjakestega suudan endale iga kord silma torgata ning tušš hakkab päeva jooksul pudenema. Samad kaebused vaevasid ka mu sõbrannat, seega ei saa olla kehva partii viga. Lõpuks kasutasin seda kokku alla kümne korra ning nüüd on see juba nii vana, et haiseb ja peab selle ära viskama. Ära visatud eurodest on kahju ja ei saa üldse aru, miks seda tušši nii palju kiidetud on.
 
 
Dermosili keha koorimiskreem sai tellitud outleti hinnaga ning hetkel seda enam Dermoshopi lehel müügil ei ole. Kuna toote all oli mitmeid kiitvaid kommentaare stiilis "parim kehakoorija", siis olin nagu väike laps kommipoes kui selle proovimiseks läks. Pettusin aga väga, kuna sõna koorija seal sees küll ei tohiks olla. Ma olen ikka harjunud karmide ja tõhusate koorijatega, mille puhul ikka tunned, et vot see on koorija! Koorivad terakesed selles kreemis olid küll nii väikesed ning neid oli nii vähe, et nimetatud funktsiooni nad küll ei täitnud. Olen seda küll päris palju ära kasutanud, kuid seda seetõttu, et ühe pesukorraga kasutan peaaegu veerand tuubi kreemi, kuna väiksema koguse puhul pole koorimist ollagi. Lõhn on huvitav ja pigem mitte meeldiv, maskuliinne ja tõrvane.
Jube pettunud olin ka L'Oreali CC kreemis. Toon on minu jaoks veidi liiga tume ja oranžikas, kreem on väga vedel ja nö õhuke selles mõttes, et mingit niisutavat omadust minu nahk ei kogenud ja kuivad kohad tõi väga hästi esile. Äkki, kui jumet juurde saan, siis julgen uuesti proovida, kuid hetkel seisab minu poolt kasutuna riiulil. Väga kahju, sest teiste poolt olen kiidusõnu kuulnud.
 
 
Järgmiseks kasutuks tooteks on Oriflame Nail Shield kaitselakk, mis peaks küünt kaitsma, tugevdama ja muutma küünepinna siledaks. Minu puhul hakkab lakk maha kooruma juba samal päeval. Küüneotstest lööb lahti ja pudeneb ära. Muidu jääb toon küüntel kena, teeb veidi heledamaks ja tulemus on kena tagasihoidlik ja igapäevane. Püsiks vaid kauem peal ja muudaks küüned tugevamaks, siis oleks ideaalne. Õnneks maksin selle eest vaid miskit ühe euroga ja erilist põntsu rahakotile ei löönud.
Järgmine on küünetoode, mida Laura oma blogis kiitis, kuid mis minul üldse ei toiminud. Peaks olema küünelaki eemalduseks mõeldud pliiats, kui vaja küünenahkadelt lakki eemaldada vms. Ei tea, kas sain praagi toote, kuid pliiatsi otsik oli mul suhteliselt kuiv ja mingit lakki see küll maha ei võtnud, nühi palju tahes. Seega minu jaoks täiesti kasutu ruumiraiskaja.
Ja viimasena olen pettunud Marks & Spenceri huulepalsamis, mida kord mahlakontsentraati ostmas käies kaasa haarasin. Pakend nägi välja kena ja kuna huulepalsameid pole kunagi liiga palju, siis soodsa hinna tõttu otsustasin ka proovida. Koostis ei ole just kõige meeldivam (erinevate õlide kõrval ilutsevad ka parabeenid). Lõhn on sellel lihtsalt jube - midagi vanaks läinud aftershave'i ja seebi vahepealset, ei oskagi hästi kirjeldada. Huultele kandes muutub see lõhn ka maitseks, mille sarnast küll tundma ei peaks. Samas huultel on mõnus ja ei kleepu, kuid sellise lõhna ja maitsega huuletoodet küll kasutada ei sooviks. Plussideks aga soodne hind ja tore pakend!
 
Nii palju siis minu poolt vingu ja negatiivsust sellesse päikselisse päeva. :)

Thursday, March 7, 2013

Chai-pisik

Minu esimene chai proovimine jäi kuhugi pooleteist aasta tagusesse aega, kui töötasin veel ühes armsas Tallinna vanalinna kohvikus, kus see jook menüüs oli. Ja sealt ma selle chai-pisiku ka külge sain. Kes veel ei tea, siis chai on Aasiast pärit jook, mis sisaldab endas musta teed ja erinevaid vürtse ning üldjuhul juuakse seda piimaga. Tean, et osad joovad seda ka veega, kuid mina nii proovinud ei ole ja ilmselt ei soovikski. Jooki võib uhkusega nimetada ka mõnusaks jõulujoogiks, kuna vürtsid annavad piparkoogise maitse.


Chai valmistamiseks leiab poelettidelt erinevaid tooteid. Mina olen proovinud neist kahte - Chai teabags'e Marks & Spencerilt ning David Rio erinevaid chaipulbreid. Kõigepealt siis esimesest, mis on kordades soodsam variant. Kuna David Rio pulbrid on suhteliselt krõbeda hinnaga ja seda potsikut esmalt osta ei raatsinud, siis leidsin Marks & Spenceri toiduosakonnast chai teepakid. Näevadki välja nagu tavalised teepakid, kuid valmistamisel ei piisa vaid teepaki pistmisest kuuma vette või piima, vaid pakikest tuleb keema tõusnud piimas 5 minutit keeta, et jook valmis saaks. See, et tegu on odavama variandiga, on ka maitses tunda, kuna maitse ei ole nii rikkalik ja vürtsikas kui David Rio pulbritega. Samas on tegu minu jaoks igati joodava joogiga. 50 teepakikese hind jäi minu mäletamist mööda 2-3 euro vahele.


Lemmikumaks on siiski osutunud David Rio chaipulbrid ning mina olen meie poelettidel näinud kolme erinevat sorti, kuigi tootjal on tegelikkuses neid sorte 8. Maitse poolest kõige rikkalikum ja tugevam on minu meelest Tiger Spice chai, mis on siis ka nö originaal (teised on kõik erinevate lisanditega). Poelettidel olen veel näinud Elephant Vanilla Chaid, millele on lisatud vanillimaitset, ja Tortoise Green Tea Chaid, mis on tehtud hoopiski rohelise tee põhja peale. Kusjuures viimasest tehtud jook on veel eriti huvitava samblase välimusega. Pulbrist joogi valmistamine on lihtne: lase ainult piim keema ja kalla pulbrile. Mina veel teen enda piimavahustajaga kuumale piimale ühe kerge vahumütsi peale. Viimase väikese potsiku  ostsin Rimist. Sellest peaks kirjade järgi jätkuma 12 kruusiks ja hind oli 8 eurot ja sente peale. 


Lisandina joogi sisse olen kasutanud erinevaid koorelikööre (näiteks Vana Tallinna šokolaadiliköör) või šokolaadimaitselist kohvisiirupit. Kuna pulber on juba ise magus, siis võib mõne maitse jaoks jook koos lisanditega olla liiga magus ja lääge, kuid näiteks teepaki puhul on võimalik suhkrut oma maitse järgi lisada.

Milline on teie lemmik soe jook?