Viimasel ajal olen ennast väga tihti avastanud kinosaalist ning filme on mulle alati meeldinud vaadata. Seda eriti kinos, kus filmielamus omandab hoopis teise taseme kui kodus vaadates.
Täna käisingi vaatamas ühte kauaoodatud filmi, nimelt The Great Gatsby-t. Ja miks ma siis seda kaua oodanud olin? Muidugi ühest küljest seepärast, et tegu on Baz Luhrmani linateosega, kelle poolt on valminud ka selline imeline linatoes nagu Moulin Rouge, mis on vist ainuke muusikali vormis film, mis mulle üldse kunagi meeldinud on (ja selle mainimine tuletab ühtlasi meelde, et peaksin seda filmi taaskord vaatama). Teisest küljest muidugi seepärast, et ühe peaosalisena astub üles hurmav ja geniaalne Leonardo DiCaprio (kellele mõeldes mõtlen alati ka Carmen Pritson-Tammele, kes andis "Leo! Leo!"-le hoopis uue tähenduse).
Nii mõnedki aastad tagasi ei olnud mul DiCapriost sooja ega külma, kuna Titanic mind eriti ei võlunud, kuid kui järjest nägin tema suurepärast näitlemist filmides Revolutionary Road, Shutter Island, Inception ja Django Unchained, siis tõesti - ma olen müüdud! Ta on hea ükskõik millises rollis ja nii ei erinenud ka tänane filmielamus. Ja muidugi andis ootusele kaasa veel see, et filmis teeb kaasa imeline Carey Mulligan, kelle töö on mulle ka alati meeldinud.
Kui filmi juurde liikuda, see oli nii ilus (võib-olla on ka see sõnapaar tänu mõnele reklaamklipile saanud hoopis uue tähenduse, kuid mina mõtlen seda siiski kõige otsesemas ja siiramas mõttes)! Tundus, nagu kõik kaadrid oleksid nii hästi läbi mõeldud ja pilt ekraanil oli tõesti nii ilus, et mõttes õhkasin mitu korda. Emotsioonile aitas kaasa kindlasti see, et mulle meeldivad tõsiselt filmid, mis kujutavat mingit konkreetset ajastut kuskilt minevikust.
Ja kui veel rääkida muusikast, mis filmis kasutati, siis ka see oli tõesti ideaalne. Eriti mulle meeldis see, et ajastu kujutamisega ei oldud liiale mindud ning kuulda võis päris mitmeid tänapäevaseid lugusid veidi teises võtmes. Ühegi teise filmi muusikavalik ei ole mulle nii sügavat muljet jätnud. Kaasa teevad erinevad suuremad artistid nagu nt Jay-Z, Beyonce, Lana Del Ray, Gotye jne. Nüüd olekski õige aeg lisada siia üks lugu antud filmist, mis mul repeat-i peal on:
Ka filmi žanr oli täiesti minu teetassike ning sellised romantilised draamad on täpselt minu maitse. Muidugi on teinekord hea vaadata põnevusest kipitavaid trillereid, kui romantilised draamad on need, mille juurde ikka tagasi tulen. Täna leidsin kindlasti juurde ühe suurfilmi, millele aeg-ajalt tasub jälle pilk peale visata. Seni kaua aga rõõmustan ennast filmi soundtrackidega.
No comments:
Post a Comment