Ebay || 88 palett

Kiire algava nädala vahele tahtsin näidata oma viimatist Ebay leidu, mis mulle väga meeldima on hakanud. Nimelt juba tükk aega vesistasin suud lauvärvipalettide peale ning kolasin internetis, et näha palju need siis maksta võiksid..

 

Kõige kuulsam bränd on arvatavasti Coastal Scents, mis sääraseid mitmevärvilisi palette müüb. Mingi aeg nägin nende lehel alet ja sellise 88-värvilise paleti võis suhteliselt soodsalt saada (isegi praegu soodushind $12.95). Kuna sellelt lehelt tellides on postikulu suhteliselt pirakas, siis hakkasin otsima, kas Ebays mingit alternatiivi leidub. Muidugi ma alguses ei julgenud Ebayst paletti ära osta, kuid kui nägin seda videot, siis enam nii palju ei kartnud:

 

 

Ehk kui mingi teadjam inimene juba ütleb, et need on põhimõtteliselt täpselt samad tooted, siis ma olen all in.

 

Kuigi Ebay müüja, kellelt selle paleti ostsin, reklaamib seda Coastal Scentsi nime all, siis seda see kindlasti ei ole. Siiski pilte võrreldes on esmamulje see, et palett on siiski suhteliselt üks-ühele. Eks pildi kvaliteet, valgus ja muud faktorid mängivad ka rolli, kuid suurt erinevus ma siiski ei näe.

 

 

Minu pildid on kahjuks tehtud juba hämaral sügisõhtul välguga ning tegelikkuses on toonid tsipa vähem erksamad, kuid värvivalikuga olen mina täiesti rahul. Lauvärvid ei ole üleliia pigmenteeritud, on kergesti hajutatavad ning pole minul silma alla pudenenud - mitte nii kogenud käele suurepärased.

Number üks omadus, mida mina lauvärvilt ootan, on see, et värv ei koguneks vagudesse, sest kes ikka tahaks päeva lõpus näha peeglist vagudesse kogunenud lauvärvi. Kasutan värve koos Manhattani lauvärvi aluskreemiga ja seda probleemi pole küll kordagi olnud!

 

Kui nüüd rääkida lähemalt, kust selle värvilise iluduse tellisin, siis SELLELT KASUTAJALT, täpsemalt SIIT. Hinnaks 14.16 USD. Kuna USA dollaril ei ole hetkel eriti head päevad (siiski näitab juba tugevnemise märke!), siis saaks täna selle paleti kätte ca 10.50 € eest. Saatmine oli tasuta ja minu üllatuseks tuli kohale lausa tähitud postiga ning sain telefoni peale sõnumi, kui pakk postkontoris oli. Karbike oli tugevasti mullikile sisse mähitud ning midagi viga polnud saanud. Kui pakki kätte sain, siis tükk aega istusin ja imetlesin neid toone. Paletist leiab nii sillerdavaid kui ka matte toone. Viimaseid on, kui ma õigesti lugesin, 35 tükki. Toonid, mis minu poolt arvatavasti eriti kasutust ei leia, on need külmad hõbedased toonid vasakult teises tulbas. Roheline silm ja hõbe/hall ei lähe lihtsalt minu meelest eriti hästi kokku, kuid ehk millalgi võib katsetada. Mulle meeldib eriti, et paletis on toone nii natraalse igapäevase silmameigi tegemiseks kui ka veidi julgema ja õhtuse tarvis. Samuti on paletis väga palju naturaalseid beežikaid, pruunikaid toone, mis sobivad kõigega ja millega julgelt katsetada saab. Sääraseid palette leidub erinevate värvivalikutega, kuid mina võtsin selle, mis tundus, et kõige rohkem kasutust leiaks.

 

Oma kogemuse põhjal julgustan teisigi Ebayst sellist kaupa tellima, mina jäin igatahes päris rahule.

Kolm filmi || The Departed | We're the Millers | jOBS

Kuna ma võimalusel filmi- ja kinofänn olen, siis ongi õige aeg blogisse luua nurk "Kolm filmi". Las siis see rubriik jääb viimati vaadatud filmide põgusaks ülevaateks ja minu arvamuse jaoks.

 

The Departed (2006).  Selle filmi vaatamise lugu on selline, et tahtsime elukaaslasega õhtu veetmiseks mingit head filmi vaadata. Muidu on soovituse kõikjal, kuid kui lõpuks vaatamiseks läheb, siis ei leia kuskilt mingit head filmi, millele võiks pilgu peale visata. Ja siis ma läksin kindlama vastupanu teed ja lihtsalt sirvisin Leonardo Dicaprioga filme, mida ma veel näinud ei olnud. Enamus Leonardoga filme on mulle ikka muljet avaldanud ja ei olnud seegi erand. Film oli tõesti väga kaasahaarav. Alguses vaadates peaks ehk filmile veidi sisseelamisaega andma, kuna algus tahtis venida ja segane olla. Aga mida edasi, seda paremaks läks ning lõpp oli üldse selline, et olin arvuti ees suu ammuli. IMDB's on filmi hinnanguks ilusad 8.5 punkti ja ega minagi vähem ei paneks. Mingid küsimärgid jäid veel pärast filmi õhku (näiteks mis ümbriku DiCaprio tollele naisele edasi andis jne) ning Google ka mingit ühest vastust ei andud, seega sobivad vastused saab igaüks endale ise välja mõelda. Nii et kellele meeldivad thrillerid, mis on vürtsitatud draamaga, siis see oleks igati hea valik.

 

 

We're the Millers (2013). See on minu üks viimatine kinoelamus ja igati õnnestunud! Naerda sai tõsiselt. Mul on tegelikult veidi kahju, et olin selle filmi treilerit enne näinud, seega mõned humoorikad kohad olid juba ette teada, kuid minu meelest suuremad naljad jäid ikkagi filmi. Pärast filmi lõppu näidati ka bloopers'eid, millest mõni oli ikka eriti õnnestunud ja naljakas (näiteks kui Anistoni teadmata Friendi tunnuslugu käima pandi). Kuigi Jennifer Aniston mängib tavaliselt säärastes komöödiates või mõne nurga pealt imalates romantilistes komöödiates, siis mulle ta siiski meeldib väga ja jätab sümpaatse mulje. Annan filmile juba plusspunktid selle eest, et nii toreda näitleja sinna kaasas. Kindlasti suurendas elamust see, et vaatamine toimus kinos, seega soovitan teil seda kinno vaatama minna ja oma päev lõbusamaks muuta.

 

 

jOBS (2013). Viimane kinoelamus kahjuks nii õnnestunud ei olnud. Film oli minu arvates liiga pikk, veniv ja igav. See oli vist esimene kord, kui olen kinos telefoni välja otsinud, et vaadata mis kell on, ehk millal film lõpuks läbi saab. Paar inimest läksid filmi keskel isegi minema, seega ma ei olnud vist ainus, kellele see ei meeldinud. Vahepeal suutsin isegi pea kaaslase õlale toetada ja silmad kinni panna. Siiski arvasin, et oleks liiga ebaviisakas kinos magama jääda ja sundisin ennast filmi lõpuni vaatama. Kui mõne filmi puhul hoiab põnevust üleval juba ainuüksi see küsimus, et "kuidas see jama küll ükskord lõppeb?", siis antud filmi puhul oli lõpp juba ette teada ning seetõttu oli ka põnevus null. Mis aga mulle filmi juures eriti meeldis, oli see, kui tõepäraselt püüti näitlejaid tõelistele inimestele samastada, kuna tegu ju siiski tõsielulise filmiga. Lõpus näidati kõrvutatud pilte, kus ühel pool olid nö päris inimesed ja teisel näitlejad. Nii mõnedki olid täpselt üks ühele, mis minu arvates eriti uskumatu tundus. Samuti oli huvitav see, et Steve Jobs kohati säärane tõbras isiksuselt oli, sisimas oma emotsionaalsete probleemidega, kuid väljapoole tõesti tõbras. Siiski film ei suutnud tegelastega mingit emotsionaalset sidet luua ja jäi kuidagi kaugeks, lihtsalt kulges omaette. Arvan, et raha igatahes väärt ei olnud ka kindlasti leiab mitmeid dokumentaale Steve Jobsist ja Apple'ist, mis sügavamalt puudutavad.

 

 

 

Kõrsikud ja Eesti muusika

Tulin pühapäeval koju ning nägin, et kohe meie maja juures on mingid suured telgid püsti ja aeg-ajalt kostub mikrofonisse rääkimise heli. Suuremat tähelepanu sellele ei pööranud, kuniks kuulsin kodus olles, et oot-oot, see on ju Chalice, kes mu maja kõrval hetkel esineb. Vaatasin internetist järgi, et kohe kuuldeulatuses toimub selline üritus nagu Mustamägi Elab ning nautisin kodus arvuti taga istudes Chalice'i kontserti. Ajakavast nägin, et järgmisena astuvad üles Kõrsikud ja seda ei kõlvanud küll vaid kodust kuulata, vaid pidi ikka kaema ka minema.

 

 

Ma ei tea, kuidas teile Kõrsikud ja nende tehtav muusika meeldib, kuid mulle tundub kogu see kamp ja nende tegevus ääretult aus, siiras, südantsoojendav ja armas.

Nende lugude lüürika on lihtne ja kuidagi täiesti süüdimatult võivad nad laulda kapis olevast neljast jäätisest ja nendega peo tegemisest ja ikkagi sümpaatsena tunduda. Ning nende kontserdite vahelood on samuti nii ausad ning täiesti häbenemata räägivad enda suurest kehamassist või sellest, kuidas pärast Eesti Laulu hakkas pappi rohkem voolama. Selliseid artiste võiks rohkem olla.

 

Ise olen kohal käinud nende kahel kontserdil. Korra Rock Cafes ning nüüd, kui täitsa juhuslikult sattusime neile peale. Viimasest kuulmisest avaldas eriti suurt muljet üks lugu nende esimeselt albumilt nimega "Ära tule". Nii ilus!

 

 

Kui Eesti artistidest üldse rääkida, siis mu maitse on võib-olla mitte nii väga mu eale kohane. Üks läbi mitme aasta suur lemmik on Dagö, kelle kontserdil ma ikka aastas korra püüan käia, kui nad muidugi üles astuvad. Viimatine tuurikontsert Noblessneri Valukojas oli küll ütlemata mõnus elamus, rahvast oli palju, bänd tasemel, Lauri ka muidugi täiesti hoos ja tasemel. Ja teine, kelle kontserdile jälle võimalusel läheks, ongi Kõrsikud, kes võluvad oma lihtsusega. Ja ehk kolmas, keda kuulama läheksin, oleks Chalice, kelle monoetendus "Lindmees" mulle ikka väga sügavalt hea mulje jättis ja mida võimalusel uuesti vaatama läheksin.

 

Milline on teie maitse Eesti muusikas ja mida arvate Kõrsikutest?

Kodukootud huulekoorija

Kindlasti mitmed teist on kasutanud koduseid huulekoorijaid, olgu selleks siis hambahari, suhkur üksi või millegagi segatult ja nii edasi. Otsustasin katsetada kuskilt internetist leitud koduse huulekoorija retsepti ja kuna see mulle nii väga meeldis, siis mõtlesin teistega ka jagada. Valmistada on seda imelihtne ning enamus koostisosasid on vast kodus olemas ka.

 

 

Antud koorija valmistamiseks on tarvis suhkrut, mett ning sheavõid. Mina kasutasin sheavõid, kuid olen kindel, et selle võib asendada näiteks kookosrasva, kaokaovõiga või isegi mingi õliga (oliivi, magusmandli või muu selline). Peaasi, et oleks olemas niisutav toime. Sheavõiga on see tore asi, et kuna selle sulamistemperatuur on veidi kõrgem ja toatemperatuuril on ta tahkel kujul, siis see annab omakorda huulekoorijale veidi paksema konsistentsi. Lihtsalt õli kasutades tuleks jälle suhkrut rohkem lisada.

Kes ei soovi lihtsalt koorija valmistamiseks sheavõid osta, siis sheavõil on tegelikkuses väga palju häid omadusi ja alternatiivseid kasutusviise. Toimib suurepärase niisutajana. Näiteks kasutan seda talvel öökreemina, kui nahk vajaks ekstra turgutust ja niisutust. Samuti saab kasutada terve keha niisutajana kas sooja vannivette lisades või hoopis sisse määrides. Lisaks huulekoorijale saab sheavõid kasutada ka niisama huulepalsamina, sellel on olemas UV-kaitse ning muudab huuled imepehmeks. Sheavõid saab kasutada ka juuksemaskina, mis kuivi juukseid tugrutab ja muudab juuksed läikivaks ja pehmemaks. Ja kindlasti on palju teisi koduste kosmeetikavahendite retsepte, mille osaks just sheavõi on.

Mina tellisin oma nutsu külmpressitud rafineerimata sheavõid Gaia Cosmeticsilt, kus 100 grammi suurune tükk maksab kõigest 4.30 eurot. Kuna või pakitakse jõupaberi sisse, siis otsi kodust valmis pugrike või totsikuke, kus sees sheavõid hoidma hakkad. Kuna mina eelnevalt ei viitsinud sheavõid üles sulatada ja seda topsikusse ümber valada, siis surusingi lihtsalt tükid topsi sisse. Kasutasin Joiki kehakoorija topsikut.

 

Tagasi koorija juurde liikudes, siis kasutada võib nii valget kui pruuni suhkrut. Mina otsustasin lisada fariinsuhkru, kuna see on pehmem ja ei kraabi nii palju huuli. Annab koorijale ka toreda pruuni värvuse.

Selleks, et sheavõid vedelaks saada, hoidsin topsikut kraanivees, mis oli kõige kuumem, mis torust tuli. Mõned hetked võttis aega, kuid muutus ilusti vedelaks. Kasutasin vedelat mett, kuid võib ka tahkemat varianti kasutada, siis lihtsalt eelnevalt õrnalt kuumutades vedelaks muuta.

Huulekoorija anumana kasutasin vana Nivea Soft näokreemi topsikut.

Mingeid koguseid ma ei mõõtnud ja eks see oleneb ka sellest, kui suure topsi sisse koorijat tegema hakkate, kuid vedelamate koostisosadega tasub esialgu olla pigem tagasihoidlik ning hiljem vajaduse juurde lisada. Kindlasti tunnete ära, kui täpselt see õige paksus käes on.

 

Nimetan seda koorijat küll vaid huulekoorijaks, kuid seda saab kasutada ka näokoorijana, kuna tänu fariinsuhkrule on see piisavalt hell. Samuti saab sellega koorida külmast räsitud käsi, et need pärast kreemitamist mõnusalt pehmed oleksid. Kes soovib kehakoorijat valmistada, siis saab samuti samu koostisosi kasutada, kuid fariinsuhkru asemel võib lisada tavalise suhkru, mis veidi karmim on ja keha paremini kooriks.

 

Jagage ka teie oma koduseid ilunippe!

Tühjad tooted #2

Esimesest tühjade toodete postituses on juba jupp aega möödas ning septembri algus on hea aeg vanadest asjadest lahti saamiseks. Järgnevad tooted ongi need, millele head aega ütlen.

 

 

Garnieri Mineral deodoranti olen ikka ja jälle ostnud. Kui tahan midagi pihustatavat, siis see sari on kindel valik. Minu meelest toimib väga hästi ning hulga paremini kui muud doedorandid. Soovitan!

Joiki sära andev kehakreem magusmandliõliga oli mu riiulitel juba tükk aega olnud. Põhjus ei olnud selles, et tegu oleks olnud halva tootega, vaid kuna sellel on suhteliselt tugev lõhn, mis võib ka parfüümi eest olla, siis igapäevaselt seda ei kasutanud, muidu oleks vastu hakanud. Lõhn oli täitsa hea ja kehakreem ise ka imendus kiiresti, ei jäänud vastikult kleepuvaks. Joiki kehakreeme ostan kindlasti veel, kuid vahelduseks mingi muu lõhnaga.

 

Järgmine Joiki toode on siidine näoseerum, mis oli väga mõnus turgutus talvest räsitud nahale. Kahjuks sain selle kasutamisega vaid poole peale. Seerumi parim enne on möödas ning juba on tulnud ka pahaks läinud tootele omane lõhn. Seerum ise oli küll nahale imehea. Ei ummistanud poore ega tekitanud punnikesi, õhtul puhtale nahale peale panemiseks ideaalne, hommikul oli nahk mõnusalt niisutatud ja pehme. Ostaksin uuesti, kuid selleks talveks on mul turgutaja juba Gaiast ära ostetud.

Escada selle suve hitt Cherry in the Air taskuversioon sai tilgatumaks pihustatud. Nii mõnus kirsine, veidi plikalik ja värske lõhn. Suviselt kerge, kuid seetõttu ei püsi kahjuks väga kaua peal. Oma 100 ml suurust pudelit pihustan ikka edasi. Kui selle ostsin, siis valisin selle ja Escada Taj Sunseti vahel ja olen õnnelik, et selle valisin! Taj Sunset tundus kuidagi liiga lämmatav ja intensiivne minu jaoks.

 

Suvel oli jalgadele mõnusaks abimeheks Oriflame'i Feet Up jalakoorija, mis vahutas mõnusalt ning tugevad terakesed koorisid jalgu. Seda sama uuesti ei ostaks, vaid prooviks mõne teise lõhnaga. Samas kasutades nüüd Nurme Seebi pediküüriseepi, peab tõdema, et seebiga on ikka hoopis mugavam jalgu küürida, kui pihu sees vedela koorijaga.

Ja üks minu suur lemmik, mille otsa saamisest mul kõige enam kurb meel oli, on ELFi Translucent Matifying Powder. Pressitud kujul on puudrit ikka hoopis mugavam kasutada kui tolmpuudrit. Vähemalt minule istub see variant rohkem. Minu nahale (mis ei ole üleliia rasune, pigem talvel kuivemapoolne) sobis see puuder imehästi, ei jätnud inetut puudrist tulemust ning hoidis naha matina. Kui mõne soodukaga ELFist tellima hakkan, siis on see kindlasti esimene toode, mis otsukorvi lendab.

 

Selle ajaga kasutasin kaks üksikutes pakkides olevat näomaski ära.

H&Mi Polishing Mask with Dragon Fruit and Walnut Shell mulle kuigi suurt muljet ei avaldanud. Lõhn oli hea, kuid H&Mi maskid hakkavad mul miskipärast näo peal õrnalt kipitama. Uuesti ei ostaks.

Aga tõeliselt toreda efektiga näomask on Face Food Ginseng et Jasmin Masque Thermal. Sõrmedega näole kandes muutub see mask väga soojaks/kuumaks, mis on eriti vahva. Mask lubabki nahka sügavalt puhastada, kuna soojus avab poorid. Pärast maksitamist on nahk klaar ja mõnus. Kindlasti ostan veel ja soovitan!

 

Sai nüüd veidikene ruumi juurde, et see uute asjadega täita. Kahjuks kipub ikka nii olema, et uusi asju tuleb rohkem peale, kui ise jõuan vanasid ära kasutada. Siiski näen juba, et nii mõnelgi tootel on kohe-kohe lõpp peale tulemas ning ehk ei olegi järgmine tühjade toodete postitus nii pika pausi järel tulemas nagu see nüüd oli.