Arvustus || Timotei Precious Oils

Hetkel väljend long time, no see kõlab täiesti asjakohasena. Tegelikult võtsin juba tükk aega hoogu, et blogi kallal veidi jälle nokitsena ning nüüd andis hea tõuke selleks asjaolu, et Timotei meeskond saatis mulle katsetamiseks mõned juuksehooldustooted.

Timotei Precious Oils šampooni ja palsamit olen hoolega juba kuu aega pähe määrinud ning pool potsikutest on ka juba kasutatud.

Pakendid on kerged ja mugavad ning antud sarja kujundus tundub mulle ka etem, kui mõnede vanemate omad. Olen veel varem kasutanud Timotei pruunidele juustele mõeldud šampooni, mis oli ka üpris asjalik, aga mida teist korda jälle ostma ei tõmbaks. Üks asi, mis mulle Timotei juures väga meeldib, on see, et kuigi tegu on soodsama supermarketi kaubaga, siis on nende lõhn siiski tagasihoidlik ja ei jäta üdini keemilist muljet.

Precious Oilsi toodete lõhn on samuti tagasihoidlik ning nina tunneb midagi pähklilist. Tooted lubavad õrnalt niisutada sinu normaalseid ja kuivi juukseid. Annab elava sära ja õrna lõhna - mitterasvased ja siidised juuksed iga päev. Lisaks ei ole šampooni ja palsami sisse villitud ühtegi parabeeni ega värvainet!

Pesen juukseid tavaliselt igal teisel või kolmandal päeval ning antud toodete juures ei täheldanud, et peaksin seda tihedamini tegema, seega juukseid vähemalt minul kiiremini rasvasemaks ei muutnud. Šampoon tegi pea ilusti puhtaks, vahutas hoolega ning midagi rohkemat ma šampoonilt justkui oodata ei oskagi.

Palsamist rääkides pean esmalt mainima, et ma olen jube kehv palsamitaja! See tähendab seda, et rätikkuivaks ei kuivata ma juukseid kunagi, vaid nö väänan lihtsalt suurema vee juustest välja ning hops, palsam peale. See vast muidugi ei pigista palsamist maksimaalset tulemust välja, kuid pikema protseduuri jaoks ei ole mul lihtsalt aega ega jaksu. Igatahes Timotei juurde tagasi tulles, tegu on minu arvates täiesti arvestatava palsamiga. Midagi erilist justkui ei oleks, lõhn on jällegi pigem tagasihoidlik ja naturaalne, mis mulle eriti meeldib. Lisaks annab šampoonile miskit juurde tõesti ning juuksed tunduvad veidi libedamad ja mitte nii kuivad. Mul on veel pealmised juuksed eriti sasised ja kuivad tulenevalt vist liiga tihedast föönitamisest ja sirgendamisest. Igatahes juuksed ei ole pärast kuivamist niivõrd kahus ja palsam läheb täitsa asja ette.

Kokkuvõttes võib öelda, et kindlasti kasutan tooted he meelega lõpuni. Eriti veel seetõttu, et puuduvad parabeenis ja värvained, kuid poodi kohe uute järgi ei tõtta, kuna üldiselt ei osta ma üldse kahte ühesugust šampooni ja palsamit järjest, vaid püüan ikka midagi uut ja huvitavat proovida.

Uut || miniarvustused

Nagu ikka, on vahepeal uut kraami ka minu riiulitele jõudnud. Kuna ma neid juba mõni aeg kasutanud olen, siis panen kirja ka paar rida arvamust toodete kohta.

 

 

Hommikul alustan ja õhtul lõpetan just selle L'Oreali Skin Perfection 3 in 1 Purifying Micellar Solution puhastusveega. Sobiv toode, et välja vahetada, minu kohe-kohe tühjaks saav Sensibio näovesi. Lõhnatu, ei ärrita nahka, ei jäta seda kleepuvaks ega rasvaseks, võtab efektiivselt nahalt kogu mustuse maha - just see, mida ühelt näopuhastusveelt soovida võiks. Nagu näha, siis olen seda usinasti kasutanud ja kui lõpp paistma hakkab, siis lähen uue järgi.

Ilumessilt soetasin armsa Jovely Greibi-apelsini kehakoorija. Kehahoolduses lausa naudin tsitruse lõhna - igati värskendav ja ergutav. Kiire elutempo juures on see kehakoorija ideaalne, hiljem jääb nahk tõesti väga niisutatud, justkui õrn sheavõi kiht oleks peal. Kreemi järgi igatahes käsi ei haara. Koorija on tugevuselt täpselt paras, et kõik surnud naharakud ära uhuda.

 

 

Üks päev mõtlesin Rimi kosmeetikaleti juurest läbi astuda ja tegin seda päris õigel ajal. Käimas oli just sooduskampaania Maybelline'i Color Tattoo lauvärvidele. Need kaks värvi olid esimesed, mille järgi soov oli. Valge on igati sobiv kulmu alla ja silma sisenurka ning lillat olen kasutanud lainerina, mis koos silmameigi aluskreemiga püsib terve päeva peal ilma laiali minemata - super! Üks kurb asi aga lilla lainerijoonega on. Nimelt minu meelest toob see jube hästi punetavad silmad esile. Ehk kui terve päeva arvuti taga tööd teha ja õhtuks juba silmad punased on, siis lilla joon justkui võimendab seda veelgi. Siiski Color Tattoode usku olen endiselt ning mingi hetk sooviks käpa peale saada ka nende limited edition Matte versioonidele.

 

 

Mõeldes lähenevale külmale tellisin sügise alguses Gaia Cosmeticsilt omale Aubrey Everyday Basic Moisturizer for Normal/Dry skin näokreemi, kuna tahtsin midagi orgaanilisema koostisega ning olen Gaiast alati head kraami saanud. Kohale jõudes pistsin selle külmkappi oma aega ootama. Nüüd võtsin selle sealt välja ja olen toimega väga rahul! Üks asi, mis on esialgu ära ehmatas, oli selle lõhm, kuna see tuletas mulle mu viimatis ja jubedat maitseelamust meelde. Nimelt oli ühel üritusel tore juurviljavaagen, millelt enda arvates kurgiviilu põske pistsin. Kurgiviiluga siiski tegu ei olnud ja sain omale suhu hoopis varsselleri (vist?), millel igatahes minu jaoks väga jube maitse oli. See kreem lõhnab täpselt selle maitse järgi, kui te mõistate, mida ma öelda tahan. Siiski oma tööd teeb hästi ja sobib imehästi meigi alla (nagu Gaia lehel ka kirjas on) ning ei lase ketendavatel kohtadel välja paista. Pumbavajutusega tuleb toodet veidi palju välja, mis on tegelikult selle poolest hea, et siis kreemitan ka kaela, mida ma muidu eriti teha ei viitsi. Minu igahommikune truu sõber, kellele ebameeldiva lõhna andeks annan.

Minu huulesaaga on jätkumas ning see The Body Shopi huulepalsam oli üks avariiost, mille Kristiinesse sööma minnes tegema pidin. Nimelt oli/on mu huultel kallal mingi allergia, mille tõttu olid nad väga kuivad, kiskuvad, sügelevad, kipitavad ja kõik muud pahad asjad. See omakorda tähendas seda, et ma ei saanud tunniks ajakski välja minna ilma huulepalsamita, sest siis oli lihtsalt piin. Kuna seekord aga nii juhtus, et huulepalsamit käepärast ei olnud, hüppasin läbi TBS-st ja soetasin omale soodukaga ühe nende huulepalsami. Igatahes olen püüdnud pingsalt mõelda, mis võiks sellist allergiat põhjustada ja jõudsin järeldusele, et see pätt peab olema mesi. Tean, et mul on esinenud välispidist meeallergiat. Kui näiteks lapsena määriti köha puhul rinnale mett, siis minule lõi sinna inetu nahalööbe. Sügise algusest hakkasin jooma igapäevaselt teed ja justnimelt meega, varem mett oluliselt ei tarbinud. Nüüd olen mee söömise ära jätnud ja huuled näitavad paranemisemärke ning suudan mõnda aega ka ilma rasvase palsamikihita huultel eksisteerida. Siiski hetkel olen veidi kahtlevad seisukohal erinevate huulepalsamite osas, mis sisaldavad mesilasvaha. Samuti sisaldab seda seesamune TBS-i huulepalsam ja tunnen siiski õrna sügelust, kui seda olen peale pannud; samuti ei saa ma sealt potsikust piisavat niisutust ja lemmikuks kujunenud ei ole. Tegelikult on vist üldse raske leida huulepalsamit, milles ei oleks mesilasvaha sees, seega kõige kindlam lahendus on hetkel 100% naturaalne sheavõi, millega huuli vahel turgutan.

 

 

Kui soovin hommikul näole veidi katvamat tulemust, siis igatahes on just Bourjois Healthy Mix Serum see abimees, millele loota võin. Piisavalt kerge, et mitte maski tekitada, kuid samas piisavalt kattev, et punased laigud katta. Nahk on mul hetkel selline, et esineb kuivi ja ketendavaid kohti, kuid päeva peale läheb ka läikima. Kuivade kohtade tõttu ei ole mul võimalik midagi matistavamat kasutada, seega see jumestuskreem on täpselt sobiv. Lõhn on imehea ning pintsliga peale kanda on ka lihtne. Siiski viimasel ajal olen hommikuti tumedatele silmaalustele lihtsalt peitekreemi peale kandnud ja ei ole viitsinud jumestuskreemiga seiklema hakata. Toon 51 sobib väga hästi mu heledale nahale ning kindlasti on see toode, mida naljalt ringi ei vaheta.

Kuna nägu kipub siiski päeva peale läikima, siis tuleb ka veidi puudrit tupsutada. Tolmpuudrid mulle eriti ei meeldi ja jään ikka pressitud variandi peale. Kuna olemasolev ELF sai otsa, siis haarasin Selverist soodukaga MaxFactori Creme Puff puudri. Valisin Translucent variandi, kuna see peaks heledale nahale ikka sobima. Siiski ei sobi ja on liiga tume, mis on minu jaoks suur pettumus ning mille tõttu ma eriti agaralt seda puudrit kasutada ei saa. Lisaks on sellel jube tugev vanaema halvaks läinud parfüümi lõhn, mis just toote kohta head muljet ei jäta. Lisaks kulub kiri karbil nii ruttu maha ja tundub, et tegu on üldse ühe odava soperdisega. Kahju! Olen uue presspuudri otsinguil.

 

 

Nii palju siis minu uuest katsetustest selleks korraks. Andke teada oma arvamusest, kui olete midagi siit valikust proovinud.

E.L.F -50%

Olen täna haigena voodis ning rääkida saan ainult sosistades, kuna mu hääl on kuhugi kadunud ning veider on see, et mul pole mitte kunagi hääl nii ära olnud. Vahel on mul olnud sellised unenäod, kus ma tahaks jubedalt karjuda, aga häält lihtsalt ei tule välja ja nüüd mu unenägu sai tõelisuseks ja ma tõesti ei saa karjuda, kui ma tahaksin.

E.L.F ahvatleb hetkel oma -50% pakkumisega ja kuna südametunnistus ütleb, et rohkem vidinaid ei ole vaja, siis hetkel rõõmustan ennast ainult sellega, et surfan lehel ringi ja vaatan, mis minu wishlisti jõuab.

 

Palun mulle neid mõnusaid pehmeid pintsleid. Esimest Blush Brushi oleks mul tegelikult hädasti vaja, samas ilma Kabuki ja Stipple Brushita suudaksin hakkama saada küll ning oleksid pigem nice to have asjad, et saaks pintlite pesemise vahel olevat aega pikendada.

 

Üks grupp tooteid, millel ma neil päevil ikka silma peal hoian, on erinevad huuletooted, mis mu narmendavatest huultest jagu saaksid. Koorin ja niisutan, kuid leian end ikka keset päeva huuli nokkimas, kuna ikka narmendavad. Tundub, et hetkel muutub paremuse poole, kuna sain oma ravimid välja vahetatud, mis minu tunde järgi need peamised paharetid olidki. Igatahes hetkel hoian ma igasugustest huulepulkadest kaarega kaugemale ja sooviksin hoopis ELFi Lip Exfoliatorit, mida tundub nii mugav koorimiseks kasutada. Huulepalsameid ei ole kunagi liiga palju ja kui need kaks huulepalsamit (Therapeutic Conditioning Lip Balm ja Lip Balm Tints) ei sisaldaks oma koostises nii palju saasta, siis oleksin ma all in.

Ja üks järgmine sektsioon, millest ma ikka ja jälle mööda vaadata ei saa, on erinevad lauvärvid. Esimene huvitav toode, mille leidsin, on Eye Transformer, mida saab kanda üksi lauvärvina või siis lauvärvi alla, et selle tooniga mängida. Kommentaaridest lugesin, et toonidega mängib hästi ja seda kasutades võib olemasolevast lauvärvist hoopis uue tooni välja võluda. Teiseks haarasid mu silma kohe Jumbo Eyeshadow Stickid, mida ei pea teritama, vaid on välja keeratavad. Toone oli nii palju ilusaid ning nende valikust pistaksin vähemalt 4 tükki omale ostukorvi. Viimase koha minu soovilistis saab omale Studio Cream Eyeshadow toonis Dawn, mis oleks hea nendeks hommikuteks, kui veidi aega on üle jäänud ja sooviks midagi lau peale hõõruda.

 

 

Kellel aga südametunnistus rõhuma ei hakka, siis tasub ELFi lehele silm peale visata, kuna nende -50% pakkumine on ju päris ahvatlev.

 

Sügisesed soovid

Tulen näitan korraks oma nägu, et sügisene kõle tuul siin ulguma ei hakkaks ja laon letti oma sügisesed soovid. Siiamaani olen ma sügist lausa päris nautinud, lehtedes tuulanud, kodus teki all sooja chaid joonud, vihma eest põgenenud jms, kuid siin on mõned asjad, mis minu nautimise veelgi suuremaks teeksid.

 

• Ma ei ole siiani leidnud omale mõnusat sügisest-talvist mantlit, mis mulle nii meeldiks, et lausa kinnisilmi ära ostaksin. Miskipärast on paar detaili, mida ma mantlis kindlasti näha sooviksin - esiteks võiks seal olla mingi nahkne detail, a'la õlapealsed, varrukaotsad vms, lisaks võiks sellel olla kapuuts või lihtsalt surem krae, kuhu kõrvad sisse peita. Enda tingimustele vastavat mantlit ma igatahes leidnud ei ole.. Vero Modas oli üks üpris seff lillakas mantel nahksete varrukatega, mis puu peal nägi kena välja. Selga pannes oli tunne, nagu nahktagi peale oleks mingi lilla villane vest tõmmatud. Ei anna alla ja loodan, et enne suurema talve saabumist leian ka midagi meelepärast.
• Palun mulle sügiseks üks mõnus pikkad varrukatega tume kleit, millele paksud sukapüksid alla tõmmata ja siis ringi lehvida. Aitäh! Minu arvates pakutakse pikkade varrukatega kleite kuidagi liiga vähe, kuigi need on ju äärmiselt mugavad. Ei pea mõtlema, mida veel peale visata, ning hommikul olekski vaid kleit ja sukad ja ready to go.
•  Päris pikka aega olin mina Diori J'adore-ist mööda käinud. Kui aina seda nime kuskil kuulsin ja korda Ilumaailma sattusin, siis teadsin kohe, et pean seda nuusutamas käima. Ja poleks vist pidanud! Nüüd on see mul nagu mingiks kinnisideeks ja arvan, et millalgi selle lõhnaga ka koju tulen. 
• See sügis on mu huuled päris hullus seisus ja ma ei mäletagi, et midagi nii hullu varem olnud oleks. Koorin ja niisutan, koorin ja niisutan - siiski tundub nagu midagi ei aitaks ning miskipärast kahtlustan, et süüdi on uued ravimid, mida võtma hakkasin. Kui kuhugi lähen, siis esimene asi, mille endaga kaasa haaran, on huulepalsam. Paar korda olen unustanud ning huuled on nii kõvasti niisutuse järele karjunud, et olen neid lihtsalt mingi suvalise kreemiga niiutanud. Kord maale minnes ei olnud mul näiteks huulepalsamit kaasas, kuid kotis oli Joiki silmaümbruskreem, mis mind hädast välja aitas. Peab vist ikka olema päris meeleheitel, et silmaümbruskreemi hakata huultele määrima. Aga just nii hullus seisus mu huuled ongi. Äkki teeks huultele ühe suure pai see Elizabeth Ardeni 8-hours Lip Repair Balm, mida ka Ilumaailmas imetlemas käisin, kuid hetkel on 25 eurot huulepalsami eest küll liig. ... kuid varsti tulevad ju sünnipäev ja jõulud. :)

Ebay || 88 palett

Kiire algava nädala vahele tahtsin näidata oma viimatist Ebay leidu, mis mulle väga meeldima on hakanud. Nimelt juba tükk aega vesistasin suud lauvärvipalettide peale ning kolasin internetis, et näha palju need siis maksta võiksid..

 

Kõige kuulsam bränd on arvatavasti Coastal Scents, mis sääraseid mitmevärvilisi palette müüb. Mingi aeg nägin nende lehel alet ja sellise 88-värvilise paleti võis suhteliselt soodsalt saada (isegi praegu soodushind $12.95). Kuna sellelt lehelt tellides on postikulu suhteliselt pirakas, siis hakkasin otsima, kas Ebays mingit alternatiivi leidub. Muidugi ma alguses ei julgenud Ebayst paletti ära osta, kuid kui nägin seda videot, siis enam nii palju ei kartnud:

 

 

Ehk kui mingi teadjam inimene juba ütleb, et need on põhimõtteliselt täpselt samad tooted, siis ma olen all in.

 

Kuigi Ebay müüja, kellelt selle paleti ostsin, reklaamib seda Coastal Scentsi nime all, siis seda see kindlasti ei ole. Siiski pilte võrreldes on esmamulje see, et palett on siiski suhteliselt üks-ühele. Eks pildi kvaliteet, valgus ja muud faktorid mängivad ka rolli, kuid suurt erinevus ma siiski ei näe.

 

 

Minu pildid on kahjuks tehtud juba hämaral sügisõhtul välguga ning tegelikkuses on toonid tsipa vähem erksamad, kuid värvivalikuga olen mina täiesti rahul. Lauvärvid ei ole üleliia pigmenteeritud, on kergesti hajutatavad ning pole minul silma alla pudenenud - mitte nii kogenud käele suurepärased.

Number üks omadus, mida mina lauvärvilt ootan, on see, et värv ei koguneks vagudesse, sest kes ikka tahaks päeva lõpus näha peeglist vagudesse kogunenud lauvärvi. Kasutan värve koos Manhattani lauvärvi aluskreemiga ja seda probleemi pole küll kordagi olnud!

 

Kui nüüd rääkida lähemalt, kust selle värvilise iluduse tellisin, siis SELLELT KASUTAJALT, täpsemalt SIIT. Hinnaks 14.16 USD. Kuna USA dollaril ei ole hetkel eriti head päevad (siiski näitab juba tugevnemise märke!), siis saaks täna selle paleti kätte ca 10.50 € eest. Saatmine oli tasuta ja minu üllatuseks tuli kohale lausa tähitud postiga ning sain telefoni peale sõnumi, kui pakk postkontoris oli. Karbike oli tugevasti mullikile sisse mähitud ning midagi viga polnud saanud. Kui pakki kätte sain, siis tükk aega istusin ja imetlesin neid toone. Paletist leiab nii sillerdavaid kui ka matte toone. Viimaseid on, kui ma õigesti lugesin, 35 tükki. Toonid, mis minu poolt arvatavasti eriti kasutust ei leia, on need külmad hõbedased toonid vasakult teises tulbas. Roheline silm ja hõbe/hall ei lähe lihtsalt minu meelest eriti hästi kokku, kuid ehk millalgi võib katsetada. Mulle meeldib eriti, et paletis on toone nii natraalse igapäevase silmameigi tegemiseks kui ka veidi julgema ja õhtuse tarvis. Samuti on paletis väga palju naturaalseid beežikaid, pruunikaid toone, mis sobivad kõigega ja millega julgelt katsetada saab. Sääraseid palette leidub erinevate värvivalikutega, kuid mina võtsin selle, mis tundus, et kõige rohkem kasutust leiaks.

 

Oma kogemuse põhjal julgustan teisigi Ebayst sellist kaupa tellima, mina jäin igatahes päris rahule.

Kolm filmi || The Departed | We're the Millers | jOBS

Kuna ma võimalusel filmi- ja kinofänn olen, siis ongi õige aeg blogisse luua nurk "Kolm filmi". Las siis see rubriik jääb viimati vaadatud filmide põgusaks ülevaateks ja minu arvamuse jaoks.

 

The Departed (2006).  Selle filmi vaatamise lugu on selline, et tahtsime elukaaslasega õhtu veetmiseks mingit head filmi vaadata. Muidu on soovituse kõikjal, kuid kui lõpuks vaatamiseks läheb, siis ei leia kuskilt mingit head filmi, millele võiks pilgu peale visata. Ja siis ma läksin kindlama vastupanu teed ja lihtsalt sirvisin Leonardo Dicaprioga filme, mida ma veel näinud ei olnud. Enamus Leonardoga filme on mulle ikka muljet avaldanud ja ei olnud seegi erand. Film oli tõesti väga kaasahaarav. Alguses vaadates peaks ehk filmile veidi sisseelamisaega andma, kuna algus tahtis venida ja segane olla. Aga mida edasi, seda paremaks läks ning lõpp oli üldse selline, et olin arvuti ees suu ammuli. IMDB's on filmi hinnanguks ilusad 8.5 punkti ja ega minagi vähem ei paneks. Mingid küsimärgid jäid veel pärast filmi õhku (näiteks mis ümbriku DiCaprio tollele naisele edasi andis jne) ning Google ka mingit ühest vastust ei andud, seega sobivad vastused saab igaüks endale ise välja mõelda. Nii et kellele meeldivad thrillerid, mis on vürtsitatud draamaga, siis see oleks igati hea valik.

 

 

We're the Millers (2013). See on minu üks viimatine kinoelamus ja igati õnnestunud! Naerda sai tõsiselt. Mul on tegelikult veidi kahju, et olin selle filmi treilerit enne näinud, seega mõned humoorikad kohad olid juba ette teada, kuid minu meelest suuremad naljad jäid ikkagi filmi. Pärast filmi lõppu näidati ka bloopers'eid, millest mõni oli ikka eriti õnnestunud ja naljakas (näiteks kui Anistoni teadmata Friendi tunnuslugu käima pandi). Kuigi Jennifer Aniston mängib tavaliselt säärastes komöödiates või mõne nurga pealt imalates romantilistes komöödiates, siis mulle ta siiski meeldib väga ja jätab sümpaatse mulje. Annan filmile juba plusspunktid selle eest, et nii toreda näitleja sinna kaasas. Kindlasti suurendas elamust see, et vaatamine toimus kinos, seega soovitan teil seda kinno vaatama minna ja oma päev lõbusamaks muuta.

 

 

jOBS (2013). Viimane kinoelamus kahjuks nii õnnestunud ei olnud. Film oli minu arvates liiga pikk, veniv ja igav. See oli vist esimene kord, kui olen kinos telefoni välja otsinud, et vaadata mis kell on, ehk millal film lõpuks läbi saab. Paar inimest läksid filmi keskel isegi minema, seega ma ei olnud vist ainus, kellele see ei meeldinud. Vahepeal suutsin isegi pea kaaslase õlale toetada ja silmad kinni panna. Siiski arvasin, et oleks liiga ebaviisakas kinos magama jääda ja sundisin ennast filmi lõpuni vaatama. Kui mõne filmi puhul hoiab põnevust üleval juba ainuüksi see küsimus, et "kuidas see jama küll ükskord lõppeb?", siis antud filmi puhul oli lõpp juba ette teada ning seetõttu oli ka põnevus null. Mis aga mulle filmi juures eriti meeldis, oli see, kui tõepäraselt püüti näitlejaid tõelistele inimestele samastada, kuna tegu ju siiski tõsielulise filmiga. Lõpus näidati kõrvutatud pilte, kus ühel pool olid nö päris inimesed ja teisel näitlejad. Nii mõnedki olid täpselt üks ühele, mis minu arvates eriti uskumatu tundus. Samuti oli huvitav see, et Steve Jobs kohati säärane tõbras isiksuselt oli, sisimas oma emotsionaalsete probleemidega, kuid väljapoole tõesti tõbras. Siiski film ei suutnud tegelastega mingit emotsionaalset sidet luua ja jäi kuidagi kaugeks, lihtsalt kulges omaette. Arvan, et raha igatahes väärt ei olnud ka kindlasti leiab mitmeid dokumentaale Steve Jobsist ja Apple'ist, mis sügavamalt puudutavad.

 

 

 

Kõrsikud ja Eesti muusika

Tulin pühapäeval koju ning nägin, et kohe meie maja juures on mingid suured telgid püsti ja aeg-ajalt kostub mikrofonisse rääkimise heli. Suuremat tähelepanu sellele ei pööranud, kuniks kuulsin kodus olles, et oot-oot, see on ju Chalice, kes mu maja kõrval hetkel esineb. Vaatasin internetist järgi, et kohe kuuldeulatuses toimub selline üritus nagu Mustamägi Elab ning nautisin kodus arvuti taga istudes Chalice'i kontserti. Ajakavast nägin, et järgmisena astuvad üles Kõrsikud ja seda ei kõlvanud küll vaid kodust kuulata, vaid pidi ikka kaema ka minema.

 

 

Ma ei tea, kuidas teile Kõrsikud ja nende tehtav muusika meeldib, kuid mulle tundub kogu see kamp ja nende tegevus ääretult aus, siiras, südantsoojendav ja armas.

Nende lugude lüürika on lihtne ja kuidagi täiesti süüdimatult võivad nad laulda kapis olevast neljast jäätisest ja nendega peo tegemisest ja ikkagi sümpaatsena tunduda. Ning nende kontserdite vahelood on samuti nii ausad ning täiesti häbenemata räägivad enda suurest kehamassist või sellest, kuidas pärast Eesti Laulu hakkas pappi rohkem voolama. Selliseid artiste võiks rohkem olla.

 

Ise olen kohal käinud nende kahel kontserdil. Korra Rock Cafes ning nüüd, kui täitsa juhuslikult sattusime neile peale. Viimasest kuulmisest avaldas eriti suurt muljet üks lugu nende esimeselt albumilt nimega "Ära tule". Nii ilus!

 

 

Kui Eesti artistidest üldse rääkida, siis mu maitse on võib-olla mitte nii väga mu eale kohane. Üks läbi mitme aasta suur lemmik on Dagö, kelle kontserdil ma ikka aastas korra püüan käia, kui nad muidugi üles astuvad. Viimatine tuurikontsert Noblessneri Valukojas oli küll ütlemata mõnus elamus, rahvast oli palju, bänd tasemel, Lauri ka muidugi täiesti hoos ja tasemel. Ja teine, kelle kontserdile jälle võimalusel läheks, ongi Kõrsikud, kes võluvad oma lihtsusega. Ja ehk kolmas, keda kuulama läheksin, oleks Chalice, kelle monoetendus "Lindmees" mulle ikka väga sügavalt hea mulje jättis ja mida võimalusel uuesti vaatama läheksin.

 

Milline on teie maitse Eesti muusikas ja mida arvate Kõrsikutest?